Teave religiooni kohta Prantsusmaal. Uskumuste kirjeldus ja sotsiaalne läbilõige.
Sajandeid peeti Prantsusmaad üheks ustavamaks kristlikuks riigiks. Ei saa salata, et ta on ka üks neist, kes Euroopa mandril kristluse esimestena omaks võttis. See ajastu lõppes aga Prantsuse revolutsiooniga. Sellest ajast alates on kiriku roll Prantsuse ühiskonnaelus üha vähenenud. Tänapäeval on see ilmalik riik, kus ühelgi religioonil pole ametliku konfessiooni staatust. Religioosne ja riiklik sfäär on rangelt eraldatud ning riik ei toeta ühtegi usuühendust. Teisest küljest on Prantsuse ühiskond avatud erinevatele suundumustele ja traditsioonidele. Selle tulemusena võib Prantsuse ühiskonda kirjeldada kui multireligioosset. Väga arenenud on ka religioosse tolerantsuse ja korrektsusega seotud küsimused lähenemisel eri usku inimestele.
katoliiklus Prantsusmaal
Ametliku statistika kohaselt elab Prantsusmaal umbes 80% katoliiklastest. See on aga deklareeritud, mitte praktiseeritud religioon. Viimane puudutab palju väiksemat hulka inimesi. Vaid iga kuues inimene Prantsusmaal väidab, et käib regulaarselt kirikus ja osaleb kogukonna elus. Pühas sfääris on ennekõike sellised eluhetked nagu sünnijärgne ristimine, pulmad ja matused. Suurt tähtsust omistatakse ka jumalateenistustel osalemisele tähtsamate pühade ajal. Teisalt ei näe igapäevaelus prantslaste liigset kiindumust katoliiklusse. Ühiskonna sekulariseerimine, mis on kestnud juba üle 200 aasta, on toonud kaasa siinse avalikkuse ja sakraalse sfääri väga selge eraldumise. Kuigi riik suhtub kirikusse heatahtlikult, ei rahasta ta seda kuidagi ega toeta oma otsustes.
Prantsuse moslemid
Prantsusmaa suuruselt teine usurühmitus on moslemid. Nad moodustavad ligikaudu 7% elanikkonnast ja on peamiselt pärit immigrantide kogukondadest. Tavaliselt elavad nad suurte linnade eeslinnades kompaktsetes rühmades. Kuigi prantslased on oma naabrite suhtes väga tolerantsed, on neil raske leppida Prantsusmaa ilmaliku olemusega. See hõlmab näiteks religioossete sümbolite avalikus kohas eksponeerimise keeldu. Sel põhjusel on ärritunud näiteks moslemitest koolitüdrukute pearättide kandmise keeld koolides. Prantsuse islam on tihedalt seotud ühiskonna vaesema osaga. selle järgijad on enamasti töötud inimesed, kes elavad vaestes linnaosades äärelinnas. Nad peavad end riigi poolt diskrimineerituks ja väljendavad seda mõnikord rahutuste tekitamisega.
Teised religioonid Prantsusmaal
Lisaks kahele põhilisele konfessioonile ehk katoliiklusele ja islamile on Prantsusmaal terve mosaiik usurühmitusi ja konfessioone. Olulisemad neist on: judaism, mida deklareerib üle poole miljoni Prantsusmaa elaniku, õigeusk 40 000 inimese poolt ja erinevat tüüpi protestantlikud konfessioonid. Viimased on reformatsiooni pärand ning nende hulka kuuluvad luterlased, baptistid, evangeelsed, nelipühilased ja adventistid.
Rohkem infot:
