Prantsusmaa kultuur – kombed ja kombed.

Kultuur ja kombed Prantsusmaal. Prantsusmaal viibides on kohatu küsida selle põlisrahvalt sissetulekute kohta. Küll aga võivad nad tundide kaupa rääkida toidust, juustust ja veinidest.

Etikett ja kombed:

Prantslased on tuntud selle poolest, et hommikusöögi ajal saavad nad välismaalastega vestelda erinevatel, isegi rasketel teemadel, nt millised on poolakad poliitilised vaated. Mõnikord juhtub, et prantslane võib ignoreerida turisti, kes küsib midagi inglise keeles. Seda saab vältida, alustades bonjour viisakat vestlust ja seejärel lülitudes üle ingliskeelsele vestlusele. Tõenäoliselt hindab enamik prantslasi meie pingutusi ja on hea võimalus suhelda kõige populaarsemas lääne keeles.

Maneerid – metroos puudub kultuur.

Prantslased, keda peetakse kultuurist hoolivaks rahvaks, on selle puudumisest pettunud näiteks peaaegu džungliseaduste järgi valitsevas Pariisi metroos. See on päevakord, et keegi ei anna teed naistele ja vanuritele. Isegi rasedad naised annavad harva järele. Peale metroo pole see palju parem. Prantslased ei ole agarad aitama, kui näiteks naine suure kohvriga hädas on.

Manners – räägime palkadest, köögist ja tervitusrituaalidest.

Prantsusmaal viibides on kohatu küsida selle põlisrahvalt sissetulekute kohta. Küll aga võivad nad tundide kaupa rääkida toidust, juustust ja veinidest. Kui prantslased meid õhtusöögile kutsuvad, on hea kinkida võõrustajatele lilli ja midagi magustoiduks. Tervitusrituaalid on omaette teema. Prantsuse suudlus põsele tervitamiseks, see on nn “Bisou, bisou”. Kõige sagedamini tervitavad nii üksteist tüdrukud ja poisid tüdrukutega, kuigi juhtub, et ka tuntud härrasmehed kasutavad “bisou, bisou” tervitust. Tuleb märkida, et suudluste arv sõltub piirkonnast, Bretagne’is kasutatakse 2, Pariisis aga isegi 4.

Pühad – kombed ja kombed.

Prantslased söövad sõõrikuid rasvasel teisipäeval, mitte neljapäeval nagu Poolas. Kolmekuningapäeva karnevali ajal pakuvad Prantsusmaa elanikud endale võitorti, mille sisse on peidetud väike kujuke, kes selle leiab, sellel päeval on õigus kroonile ja kuninga või kuninganna tiitlile. Sõbrapäeva 14. veebruaril tähistatakse nagu kõikjal Euroopas, poode kaunistavad punased südamed ja muud kaunistused. Kevadel tähistavad prantslased ülestõusmispühi, mille sümboliteks on Seine’i jõel jänesed ja kellukesed. Vanemad peidavad šokolaadimune koju või aeda. Sekulaarsel Prantsusmaal ei viidata lihavõttepühadele religioosselt nagu Poolas, vaid see veedetakse koos perega rikkalikult kaetud laua taga või puhkusel väljaspool linna. 1. mail tähistavad prantslased töörahvapüha, kinkivad nad endale maikellukesi, mis pidavat õnne tooma. 14. juuli on Prantsusmaa rahvuspäev, sel puhul on töölt vaba päev, suvised allahindlused butiikides on omamoodi kombeks. Augustis on Pariisis tavapärasest vähem rahvast, samas kui Cote d’Azur on turistidest ülerahvastatud. Novembris on kõigi pühakute päev, kuid õhkkond pole nii pidulik kui Poolas. Detsembris tähistatakse jõululaupäeva ja jõule, jõululaupäeva roogade hulka kuuluvad kalkun ja mereannid, eriti austrid, samuti pakutakse tigusid. Lauda istutakse kella 20-st südaööni ja kingitused avatakse südaööl. Jõulude ajal, nagu Poolaski, külastatakse perekonda.

10 parimat prantsuse festivali, mida peate teadma:

https://www.expatica.com/fr/elustiil / pühad / prantsuse tippfestivalid-444873 /